Save the Fish on mäng, kuid probleemid on päris. Need faktid on mängu lisatud ja igaühe juures on ka allikas.

Puhastamata reovesi
Ainult umbes 56% maailma olmereoveest puhastatakse ohutult (2024). Ülejäänu võib kanda kemikaale ja mikroobe jõgedesse ning meredesse.
Mida saad sina teha: Ära vala värvi, õli ega ravimeid kanalisatsiooni — vii need kogumispunkti.
Allikas: UN-Wateri SDG 6 andmeportaal, näitaja 6.3.1 (2024); ÜRO maailma veearengu aruanne, 2017

Pudelid püsivad sajandeid
Hinnanguliselt püsib plastpudel meres 450 aastat või kauem. See ei kao päriselt: pudel laguneb mikroplastiks, mille kalad alla neelavad.
Mida saad sina teha: Võta kaasa korduvtäidetav pudel ja ütle ühekordsele plastile ei.
Allikas: USA Keskkonnakaitseameti Mehhiko lahe programm, mereprügi ajajoon; NOAA mereprügi programm (ajad on hinnangulised)

Ookeani surnud tsoonid
Väetised ja reovesi toidavad suuri vetikaõitsenguid. Mädanedes kasutavad need hapniku ära, tekitades surnud tsoone, kus kalad elada ei saa. 2008. aastaks oli kogu maailmas leitud üle 400 sellise tsooni ning vähese hapnikuga veed levivad üha edasi.
Mida saad sina teha: Kasuta vähem väetist ja toeta oma kodukohas korralikku reoveepuhastust.
Allikas: Diaz ja Rosenberg, Science, 2008; Breitburg jt, Science, 2018

Lõksuks olevad rõngad
Kuuepaki rõngad ja kilekotid mässivad kilpkonni, merelinde ja kalu. Kilpkonnad peavad hulpivaid kilekotte sageli meduusideks.
Mida saad sina teha: Lõika plastrõngaste iga aas enne äraviskamist läbi ja võta oma kott kaasa.
Allikas: NOAA mereprügi programm

Naftareostus
Isegi väike õlileke levib suurel alal õhukese kihina, blokeerides päikesevalguse ning kattes kalade lõpuseid, sulgi ja koralle.
Mida saad sina teha: Vii kasutatud mootoriõli kogumispunkti — ära vala seda kunagi maha ega kanalisatsiooni.
Allikas: NOAA reageerimise ja taastamise amet

Korallrifid: linnad mere all
Korallrifid katavad vähem kui 1% ookeanipõhjast, kuid on koduks umbes 25%-le kõigist mereliikidest. Soojemad mered on korallide pleekimise peamine põhjus; reovesi ja kemikaalid lisavad stressi ning raskendavad korallide taastumist.
Mida saad sina teha: Ära jäta rannale prügi, vali korallisõbralik päikesekreem ja ära murra koralle suveniiriks.
Allikas: NOAA korallriffide kaitse programm; NOAA Coral Reef Watch

Üks koni, üks liiter mürki
Aastakümneid on konid olnud rahvusvahelise rannakoristuse käigus kõige sagedamini korjatavate esemete seas. Nende plastfilter lekitab nikotiini, arseeni ja raskmetalle. Laborikatse järgi tappis umbes ühe suitsetatud koni leotis ühe liitri vee kohta 96 tunni jooksul pooled kalad.
Mida saad sina teha: Ära viska koni maha ega kanalisatsiooni: vihm kannab selle jõgedesse ja merre. Kasuta prügikasti või taskutuhatoosi.
Allikas: Slaughter jt, Tobacco Control, 2011; Ocean Conservancy, rahvusvahelise rannakoristuse aruanded

Miljonid tonnid aastas
Ainuüksi 2010. aastal jõudis rannikuriikidest ookeani 4,8–12,7 miljonit tonni plastjäätmeid, peamiselt jäätmeid, mida ei kogutud kokku või käideldi halvasti.
Mida saad sina teha: Väldi võimaluse korral ühekordset plasti ja pane prügi suletud prügikasti, et tuul ja vihm seda minema ei kannaks.
Allikas: Jambeck jt, Science, 2015

Õngenöör: umbes 600 aastat
Kaotsiläinud monokiust õngenööril kulub meres lagunemiseks hinnanguliselt umbes 600 aastat. Seni takerdub see uimede, lestade ja nokkade ümber ning mureneb aeglaselt mikroplastiks, mitte ei kao.
Mida saad sina teha: Kui kalastad, vii kõik õngenööri jupid koju või pane need õngenööride kogumiskasti.
Allikas: USA Keskkonnakaitseameti Mehhiko lahe programm, mereprügi ajajoon; NOAA mereprügi programm (ajad on hinnangulised)